Omaloomingulised luuletused

Oli kord rott,
kellel nimeks Ott.
Elas ta maal,
koduks söögisaal.  (Silver)

Minu kallis rott,
sinu nimeks saab Ott.
Kiirelt joosta oskad sa,
ja kõike katki närida ka. (laura Liseth)

Ringi kõndis rott,
kellel nimeks Ott.
Rott tegi maali,
selle pani saali. (Kaspar)

Elas kord rott,
kelle koduks oli puunott.
Tal nurgas seisis kott,
mille tühjaks sõi üks teine rott. (Hardi)

Greigil kodus väike rott,
kelle nimeks oli Ott.
Ott see sibas siia-sinna,
tahtis jõuluks linna minna. (Greig Gerret)

Maal elab rottm
ta magab nagu nott.
Päeval otsib päiksekiiri,
õhtul sööb ta väikseid hiiri. (Rosanna)

Kord elas rott, kel nimeks Ott.
Tal oli sõber Päiksekiir, kes tegelikult oli hiir.
Neil oli saba, kui ka naba.
Elavad nad suures rabas, kus neid keegi iial taband. (Kädi)

Metsas elas karuott,
tema sõber oli rott.
Karul pole üldse naba,
rotil aga pikk saba. (Mia)

Elas kord rott, kellel nimeks Ott.
Saba oli tal pikk, naba aga imelik.
Leidis sõbraks hiire, kellel nimeks Kiire.
Sõpradeks nad said parimaiks sel mail. (Bianca)

Oli üks saal,
kus seisis maal.
Maalil oli väike rott,
kellel nimeks oli Ott. (Elena)

Rott on Ott,
ta magab nagu nott.
Vahel käib ta juusturaksus,
nii et põrand valjult praksub. (Emma -Marii)